Me jagasime omavahel tööd ära ja kui keegi tahtis midagi muud teha või ei osanud seda teha, mis talle anti, vahetasime tööd ära. Me arutame kõik asjad (töö värvid, suurused jms) koos läbi ja leiame ühise lahenduse. Kõik tööd puudutavad otsused arutasime läbi ka õpetajaga. Palusime appi ka õpetaja Signe Lensmendi, kes filmis meie tikkimis- õmblusmasina tutvustuse, ja õpetaja Ille Varneri, kes vaatas meie blogi õigekirja ja aitas seda parandada. Meie grupiliikme ema – Karme Tammist – aitas meil õpetaja soovitusel tumba küljed kokku õmmelda.
Tumba külgedele tikime, kuna tahtsime õppida tikkimismasina kasutamist, tikandite kujundamist ja loomist, tikkimismasina niidistamist ja tikkimismasinaga poolimist. Kuna käesolevas 5. klassis õppisime mustri kudumist ja et tingmärgid paremini meelde jääksid, tikime need tumba küljele. Kirjutame tingmärkide nimed ka inglise keeles, sest meil kõigil on tuttavaid välismaalt ja me tahame neile enda riiki ja käsitööd tutvustada.
Õppisime tikkimismasina kasutamist – selle niidistamist, tikandite kujundamist ja loomist, niidi poolimist tikkimismasinaga ja muid tikkimismasinat puudutavaid asju. Õppisime mitmekesi blogi pidamist. Me õppisime tundma erinevaid mööbliriideid. Õppisime, kui tähtis on käsitöös täpsus. Õppisime terve rühma eest vastutama ja aega planeerima. Õppisime QR koodi tegemist.
Õppisime kasutama tikkimismasinat. Õppisime rakenduse 5D Embroidery kasutamist ehk sellega erinevate mustrite kujundamist ja erinevate programmide kasutamist. Samuti kasutasime oma nutitelefone ja Canoni fotoaparaati, et jäädvustada, kuidas meie töö valmib. Kasutasime ka õpetaja sülearvutit ja tööõpetuse klassi lauaarvutit, et pidada meie töö kohta blogi, seda aitas meil tegema hakata õpetaja Saima Tõigast. Kui õpetaja Signe Lensment meid videokaameraga filmis, saime teada, kuidas valguse suhtes olla ja tööd teha, et seda oleks parem jäädvustada.
Meie loovtöö on innovaatiline ehk uuenduslik sellepärast, et meie tavaline, lihtne neljakandiline tumba on mitut moodi praktiliselt kasutatav. Lisaks istumisvõimalusele on ta ka „tööleht“, mis tutvustab Eesti rahvuslikku käsitööd - Helme pitsilist koekirja, mida saab tumba pealt kuduma hakata. Seal on ka viide ERMile, kust seda täpsemalt vaadata saab. Selle ühe mustri saamiseks pidime tegema tikkimismasinaga seitse erinevat positsioneerimist, mis oli päris keeruline ja õpetlik meie jaoks.
Kasutatud kirjandus:
Pink, A., Reimann, S., Jõeste, K. 2014. Eesti silmuskudumine 1, Tavad ja tehnikad. Saara Kirjastus, lk 247
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar